Laenamisel tasub valmis olla intressi tõusuks

Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani sõnul sunnib Eesti Pank kommertspanku klientide eest intressitõusule mõtlema, sest uute 1. märtsil kehtima hakanud eluasemelaenude väljastamist reguleerivate nõuete järgi peavad pangad vaatama, et kliendid oleksid maksevõimelised ka siis, kui intressid on oluliselt kõrgemad kui praegu.

“Praegu on kuue kuu Euribor 0,088% ehk peaaegu mitte midagi, panga marginaal 1,5–2% otsa. Pangad peavad aga laenuvõime hindamisel arvestama kuueprotsendilise intressimääraga. Nii diskvalifitseeruvad inimesed, kes ei veaks intressi tõusu välja,” selgitas Sooman ja lisas, et see tingimus sunnib mõtlema ka peresid, kes sooviks laenu viimase piirini võtta.Turg on rahunenud

Soomani hinnangul on inimeste tung iga hinna eest võimalikult suur laen võtta vaibumas, sest uusarenduste hinnad on kukkunud ja ka kinnisvara järelturu tehingute hinnad kukkumas. Kuigi küsitakse endiselt suuremaid summasid, on inimestele kohale jõudmas, et kinnis­vara ei pea nüüd ja kohe ostma, saab natuke ka oodata.

“Aastate 1988–1991 suured põlvkonnad lõid aasta tagasi turu natuke uppi, kui hakkasid endale kodusid ostma. Äkilisemad on saanud ostud tehtud ja turg on rahunenud. Aasta tagasi panid noored aktiivselt kirja kõik sissetulekud ja lisatagatised, et võimalikult suurt laenu saaks. Nüüd on turg rahunenud ja inimesed aru saanud, et midagi ei juhtu, kui kohe laenu ei võta,” lisas Sooman

 

 

Arvestatakse kliendi maksusuutlikkust

Vastavalt krediidiasutuse seadusele peab pank kliendi maksevõime arvutamisel kasutama tegelikust suuremat intressi.

“Näiteks kui eluasemelaen antakse fikseerimata intressimääraga, siis arvestatakse intressimäärana kas laenulepingus toodud intressimäära, millele on lisatud kaks protsendipunkti, või aastaintressimäära 6% olenevalt sellest, kumb intressimäär on suurem. Sellise arvutuskäiguga saab välja selgitada, kas klient on võimeline tasuma laenumakseid ka Euribori suurenemisel,” tõi välja Nordea panga pressiesindaja Kadri Kütt.

Kuid Nordea väljastab intressitõusu piiranguga eluasemelaene, mille puhul fikseeritakse intressi ülempiir. Üldise intressitõusu korral laenuintress üle selle fikseeritud ülempiiri ei tõuse. Ülempiirist madalamal tasemel kõigub laenuintress vastavalt turu muutustele.

Fikseeritud intressi ülempiiriga eluasemelaenu korral lisandub laenuintressile lisamarginaal intressitõusu riski maandamiseks (intressioptsiooni ostmiseks), kuid intressimäärade järsu tõusu korral tagatakse jätkuvalt madal intressimäär. Juhul kui intressimäärad püsivad madalamad, on ka laenuintress jätkuvalt madalamal tasemel.

Intressitõusu piiranguga eluasemelaenu saab võtta eurodes ja maksimaalselt 30 aastaks. Piiranguperiood võib olla 2–10 aastat ning laenu tagasimaksed toimuvad annuiteetgraafiku alusel. Intressitõusu piirangu saab võtta vaid korraga väljamakstavale laenule.

Pangad pakuvad pigem ujuvat intessi

Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivase sõnul on kliendil võimalik võtta ka fikseeritud intressiga laenu, kuid seda kasutatakse vähe. “Senine kogemus näitab, et ujuva intressiga laen on pikema aja vältel siiski kokkuvõttes kliendile soodsam. Et võita intressi fikseerimisest, peab tabama õiget momenti, et fikseerida vahetult enne tõusu algust, seda täpselt prognoosida on aga keeruline,” selgitas ta. Intressi fikseerimine Swedbankis marginaali ei muuda.

SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas nentis, et SEBs on enamik kodulaene ujuva intressiga ehk siis seotud Euriboriga. “Intressi fikseerimist tasub kaaluda neil, kes on intressi tõusu suhtes väga tundlikud. Samas võib see tähendada, et väga madalate intressitasemete perioodil võib fikseeritud intress olla tuntavalt kõrgem kui ujuv intress,” hoiatas ta. “Kliendi laenuvõimekuse hindamisel arvestatakse alati võimaliku intressitõusuga, et klient saaks hakkama ka suurema laenumaksega.”

Nordea panga pressiesindaja Kadri Kütt möönis, et praegu pole oma laenu intressitõusu vastu kaitsmine kuigi populaarne, sest laiemas majanduskeskkonnas ei ennustata baasintresside muutusi.Kütt selgitas, et Nordea kodulaenu intress koosneb baasintressist – enim on kasutusel kuue kuu Euribor – ja kliendi isikukohasest marginaalist. Marginaal laenuperioodil ei muutu, baasintress aga küll – kuue kuu Euribor iga poole aasta tagant.